Puuri{0}}nagu autokere kontseptsiooni saab jälgida aastast 1944, arenedes auto kere analoogiast linnupuurini. Uute tootmismaterjalide edenedes on alates 1970. aastatest kasutatud puuri-taoliste autokerede valmistamisel laialdaselt ülitugevat-terast, ülitugevat-terast- ja täiustatud komposiitmaterjale, mis parandavad oluliselt nende tugevust ja löögikindlust. Disain jagab kogu auto kere kaheks piirkonnaks: kokkupõrke ajal kokkupõrkejõu neelamiseks kokkupõrke tsooniks ja "kõrge -tugevusega salongiala", mis tagab reisijate ellujäämise, täiustades seega igas piirkonnas vajalikke funktsioone. Puuri{11}}taolise autokere kontseptsiooni alusel kasutab konstruktsioon löögienergia neelamiseks ja salongi deformatsiooni vähendamiseks ees ja taga kokkupõrke kokkumurdmise tsoone, samas kui suure{12}}tugevusega salongiala keskendub konstruktsiooni jäikuse parandamisele ja kokkupõrke kortsumistsoonidest ülekantava energia hajutamisele, võimaldades auto kerel säilitada kokkupõrke ajal salongi terviklikkust. GOA (Global Outstanding Assessment) ohutuskere disain põhineb põhiliselt lööke neelava{14}}kere ja suure{15}}tugeva sõitjateruumi kontseptsioonil, mis sarnaneb ZBC disainikontseptsiooniga.
Enamikul kaasaegsetel sedaanidel kasutatakse puuri{0}}taolist kerekujundust; Näiteks kasutab Focus puuri-taolist tugevdatud kerekonstruktsiooni ja kere jäikuse suurendamiseks ülitugevat{2}}terast. Eesmised ja tagumised põrkepuhvrid ning ukse-kokkupõrkevastased talad kasutavad sama tugevdatud struktuuri. Löögipuhvrid jaotavad löögijõu ühtlaselt kogu sõiduki kerele, vältides sellega reisijate vigastusi.
